Ma ei saa blogimisest aru. Päeviku kirjutamisest saan. Võib-olla jääb see mu esimeseks ja viimaseks blogiks.
Arvestades kõiki sündmusi, mis on viimasel ajal olnud, on tekkinud peas sellised imelikud ideed, et tegelikult võiks ju elama hakata. Jajah, just seesama värk, et sa oled ise oma õnne sepp, tänasida toimetusi ära lükka homse varna jne.
Aga mida ma siin tühja vatran, et siis asun nüüd teema juurde.
Laupäeva hommikul kell 10 pidi Robert minukale tulema, et siis kohe Riia poole startida. Mina ei olnud valmis ja algus venis. Ilm oli selline kummaline - selle sygise esimesed lumekybemed (Tallinas) langesid taevast ja kahtlaselt kylm oli väljas. A poole tunni jooksul siis sain ma valmis ja meie tripp algas. Robert võttis Laura juhtimise enda peale. Ytles et ta tunneb ennast täiesti õiges elemendis - dnb muss, hea auto tagumendi all, adidase dressikas seljas.... a tegelikult oli ta ikkagi õnneks hea vana Robert.
Pärnus veic peatusime ja vahetasime raha ja õnneks oli ka päike juba täitsa olemas. Terve autosõidu tutvustasin Robertile erinevaid dnb stiile, noh et ta ikka täitsa kreepsu seal peol ei saaks. Ta tegi mõne koha peal isegi täiesti huvitatud nägu. Ikkagi näitleja eksole....
Riiga jõudsime kell 15 ja panime Laura parkima ja jalutasime ja otsisime söögikohta.
Paarist pitsakohast otsustasime loobuda ja lõpuks leidsime ennast eriti kitshimaigulisest saksapärasest hiigelsöögikohast kus oli kohutavalt palju syya, a mõistus jäi pähe ja suutsime õnneks elada peale söömist. Uksest väljudes selgus, et see oligi see kuulus Lido. Nii, Robert tundis et ta vajab veel yhte õlut, kuna söögikõrvane oli väga hea. Õlu käes, jalutasime parki ja sealt edasi vanalinna poole, jõgi ei kavatsenudki vastu tulla. Ei tegelt lõpuks tuli. Jõgi oli alles ikka. Siis hakkasime Laura juurde tagasi kõndima. Selleks ajaks oli mul juba Antoniga räägitud ja Laura juures pidi meid ootama Dimitri. Dimitri oli Lexusega ja suhteliselt noor. Ytles et ma sõitku tema järel, ta viib meid hotelli. Hotell oli linnapiiri peal ( me Robiga arvasime et meid juba kuskile inimkaubaks linnast välja viiakse). Dmitiri oli natuke pabinas ja arvas vist et me mingid suured staarid, igatahes väga aupaklik oli :) Meie tuba oli siis 5.ndal korrusel. Väike aga tubli. Unemõtted tulid kyll pähe , aga und ei tulnud, sest Robertil peale oma 3-ndat õlut oli suur tahtmine läti televisiooni vaadata, kust tuli mingi miljonimängu moodi saade. Ainult et saatejuht oli nagu reha alla neelanud ja mängijad olid ka kõik väga tõsised. Läti keel oli jube naljakas. Paari tunni pärast oli vaja hakata siis minule esinemiskostüümi valima. Mul oli ikka korralik spordikott kaasas kõigi võimalike variantidega. Robertist oli palju abi ja saime mu futu-idiootliku riietuse paika. Siis oligi juba Dimitri Lexusega ootamas et viia mind soundcheki tegema. Sõber oli tal ka kõrvalistmel, a tema nime ma kahjuks ei mäleta, aga tundus väga korralik poiss olevat. Oi see peo-koht oli ghetto!!! Ikka väga lagunenud ja vett tilkus laest alla ja tõeline tühi loomaaed. Tegin siis tähtsa näo pähe ja võtsin oma mikri välja ja hakkasin soundchekki tegema. Siis saabus Anton ja teatas uudise - et Zub ei olevat Leedust yle piiri saanud, ja yhesõnaga MFi täna ei tule :) hehee, mõtsin siis et vaata kui "tore".... siis lükati mulle mingi väike nolk "Chupa-chups" ette ja öeldi et tema on enne Limewaxi. Ma olin nõus, sest mõte sellest et ma Limewaxiga laulma peaksin, hirmutas mind tõsiselt. Ok, soundchek sai läbi ja meil Robiga oli juba ammu plaan minna kuskile kasiinosse enne pidu. Hakkasime sealt siis kesklinna suunas minema, ja Robert jälle tõi oma tarkused lagedale ning tegi mulle selgeks, et just Limewaxiga pean ma laulma - TEIST VARIANTI EI OLE! Mull ei jäänud muud yle, kui temaga nõustuda. Istusime mingi trammi peale, a seal oli nii kahtlane tyyp, et mina hakkasin kartma ja hyppasime järgmises peatuses maha. Siis läksime trolli peale ja nii kui me olime maha istund, nägime et kontroll oli seal sees. Ma siis hakkasin kontrolliga inglise keeles rääkima, et me sooviks pileteid osta jne. Vaene tädi ei saanud inglise keelest aru,ja yritas meid Centerisse juhatada... hyppasime järgmises peatuses maha ja otsutasime edasi jala liikuda... Nii , esimene kasiino oli inimtühi ja seal ei olnud yhtegi masinat mis oleks Jacks orBetterit andnud. Liikusime edasi. Siis tulid 2 bingo-mängimise kohta. Appike need oli täielikud tehased. Jube liinitöö käis seal akna tagant vaadates. Otsutasime, et lähme Olympic Casinosse, noh et vähemalt ikkagi mingi summa kaarega Eestisse tagasi või nii... oh meid naiivitare.... Aga Voodoo Olympic Casino oli siis see koht kuhu me jõudsime. See oli suur ja luksuslik. Selline eriti alatult sõltuvust tekitav koht. Algul ei leidnud me ka sealt Jacks or Better automaate, aga siis juhatati meid õigete masinate juurde. Ja pakuti juua. Robi tellis õlle ja ma võtsin veini. Nii kõigepealt läks Roberti 1 latt. Siis tuli Liisa 5 latti. Mingi hetk suudeti meid juba eriti haledalt tillist tõmmata - võitsime natuke järjest, ja hakkasime juba isegi plaane tegema, et millise võidetud summa korral me peaksime raha välja võtma... hahaaaaaa loomulikult mängisime me selle raha maha ja saime veel mõlemad 2 klaasi uusi jooke. 00.00 helistas Dimitri ja teatas, et ta tuleks nyyd mulle järele. See oligi ideaalne hetk, sest ausaltöeldes olime me juba Robertiga parajalt svipsis...
Nii ja siis õlletehasesse peole! Oi seal oli ikka karm loomaaed koos!!! Kohapeal siis ytlesin Dimitrile et ma kavatsen Limewaxiga laulma ja et selle "Chupa Chupsiga" ma ei laula. Anton oli parajasti Limewaxi lennujaamast kohale toomas. Ootasime Robiga. Ja yhel hetkel tundus mulle, et tegelt võiksin ma siiski juba laulma hakata..noh et laulan enne veic ja siis veel Limewaxiga ka. Võtsin siis mikri kätte ja asi läks käima. Keegi mees-mc oli seal ka veel ja me siis vaheldumisi pildusime oma "geniaalsust" suust välja, mina kyll veic meloodilisemat. Mõne aja pärast saabuski siis Limewax ja ma võtsin julguse kokku ja teatasin talle et kuna minu dj ei jõudnud kohale siis otsustasin et laulan 30 min temaga :D Õnneks ta oli chill tyyp ja ytles, et ok, let`s see how it goes, ja et ta yritab siis esialgu veic softimalt alustada. Kõik sujus hästi: lauleldasin väikeste pausidega ( see teine mc ka) ja loomaaed tegi meist pilte oma telefonidega ja suhteliselt naljakas oli. Robert oli kõlarite taga ja suht tõsine ja mängis minu mänedžeri rolli väga hästi välja :) 01.30 otsustasin et that`s it! , sest Limewax läks suht karmiks kätte ja pealegi olin ma juba yle tunni laulnud. Otsisin Antoni yeles, ajasin rahaasjad korda, võtsime mu mikri koos juhtmega ( sellega oli ka cänsel teisele mc-le...), keegi noor kalbass tegi minuga fänni-pilti :D ja Dimitri ja ta sõber kelle nime ma ei mäleta sõidutasid minu ja Roberti tagasi hotelli.
Robert tahtis syya ja miskit kräppi ta ka hotelli kõrvalt Statoilist ostis. Minul oli õnneks mõistus alles ja öösel kell 2 seekord sööma ei hakanud. Hotelli fuajees istusid mingid tyybid ja ytlesid meile - tere! Me ytsime vastu, et tere tere... Mõlemad olime yllatunud, et eetlased! Need olid mingid eesti rallitüübid, kes olid Lätis võistlustel ja me hakkasime neile igast kägujaani ajama - mina olin Larissa ja Robi oli Mägi-Karabahhiast, ja lõpuks olin ma ikka Merilin ja Robi lihtsalt Peeter. Oi sellised tõsised rallimehed olid nad, aga pakkusid meile õlut ja seetõttu mõtlesime et võib ju nendega veidike juttu ajada.. Üks tyyp näiteks oli ametis telefoni teel läti litsi tellimisega.. suhteliselt masendavad tyybid ikkagi.. ja siis mõne aja pärast see sama litsi-tellija läks yhe teise kutiga tylli ja virutas talle ja oli täiega härga täis. no nagu väike solvund poiss! mul sai siis siiber ja ytlesime neile headaega. Läksime ylesse ja väss oli suur ja jäimegi u kell 3 tuttu...
Hommikul oli mul suht kehva olla.. noh ärkasin ka loomulikult kell 8 sest uni läks ära... passisin siis ärkvel tunnikese kuni äratus helises ja vedasime end Robiga hommikusöögile. Yllatavalt maitsev oli. Et ei olnudki selline Poola hommikusöök... Nojah, siis passisime veel veic toas ja sõitsime veel linna, käisime Tallin -nimelises poes ( irw see oli kadakaturg mitte Tallinn...) ja ostsime nänni koju kaasa ja siis põrutasimegi Tallinna poole tagasi. Jubeilus ilm oli ja kuulasime Molokot hästi kõvasti. Robile meeldis the-time-is-now.....
